Tööandjad: välistööjõu palganõue olgu valdkonna keskmine

See ei ole Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis üksnes ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

„Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter töötukassa kujul, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.

Sisserännet tuleb suurendada

Paralleelselt palganõude leevendamisega peab Eesti Tööandjate Keskliit hädavajalikuks suurendada sisserände piirarvu. Tööandjate ettepanekul tuleb sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.

„Kuni aastani 2040 prognoositud demograafiliste arengute tõttu jääb Eesti tööjõuturult aastas keskmiselt puudu ca 5000 inimest, see teeb kokku üle 100 000 inimese. Sidudes sisserände piirarvu Eesti alalise elanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, kuna alaliste elanike arv väheneb,“ kirjutas Tamsar. „Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele.“

Tööandjate hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas üldse asjalikke inimesi siia väärtust looma meelitada. See on märgitud ka World Economic Forumi 2015-2016 konkurentsivõime edetabelis Eesti ühe nõrgema aspektina.